S?duri Unistus lyrics

ըtu p䩫ese viimased kiired
l䤮e taevasse s䲡ma l?id
ja kui ?? sinult kajaka tiivul
kodu randadelt s?numeid t?i.
Minust maha j䩠kodune talu,
kivid, k?nkad ja niitude raad,
seal kus lapsena jooksin paljajalu,
koplis kase all lillede raal.
Kaugel j䲶ede taga kus metsad
latvu t?stavad pilvede pool,
kaugel metsade taga, kus meestel
saatus tundmatuid muresid toob.
Minust maha j䩤 isa ja ema,
minust maha j䩤 ?de ja vend,
ei ma teagi kas elavad nemad,
kas neil saabund on priiuse tund.
Tahan j?uda veel kodumaa randa,
n䨡 t?useva p䩫ese tuld,
tahan puhata kallima rinnal
n䨡 loojuvat p䩫est kui kuld.
Ja kui saatus on m䤲anud mulle,
et ma kodumaa kollet ei n䥊siis mu unelmad r䮤avad sinna,
kus on s䲡mas p?hjala ??.